Kirjeldus

Kellel on ürdipeenar, istutab sinna meelsasti ka sidrunmelissi, kuigi see kipub aias võimaluse korral ka külgnevatele aladele levima. Harunenud, kuni 90 cm kõrguseks kasvaval püsikul on neljakandilise varre küljes tihedalt külg-külje kõrval paiknevad helerohelised lehed, mille kuju meenutab piparmündilehti. Ülemistes lehekaeltes avanevad juulist augustini väikesed valged mesimagusalt lõhnavad õied, mille lähemal vaatlemisel tunnete ära huulõielistele tüüpilise huule. Melissi sidrunilõhn avaldub, kui silitada lehtesid, kuid intensiivne lõhn muutub nõrgemaks, kui püsik hakkab õitsema.

Kasutamine

Meliss mõjub esmajoones rahustavalt. Õhtune melissitee aitab närvilisi inimesi, kes ei suuda magama jääda. Samuti rahustab meliss seedetrakti tegevust, siin pääseb ühtlasi mõjule selle ravimtaime krampide ning kõhupuhituste vastane toime. See kolmekordne toime aitab ka sapihaiguste puhul. Meliss kombineerituna teiste ravimtaimedega toetab ühtlasi südame-veresoonkonna talitlust stressirohke koormuse korral. Melissi viirusevastane toime, nt herpeseviiruse puhul, on tõenäoliselt seletatav asjaoluga, et taim sisaldab huulõieliste parkainet.

Tasub teada

Melissi nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast "melissa" = "meemesilane" ja kirjeldab tabavalt seda taime kui mesilaste sõpra. Varem istutasid mesinikud meelsasti mesitarude ette melissi ja hõõrusid taru selle puhastamiseks melissiõliga.

Juba antiikajal oli melissi ravitoime teada, kusjuures näidustuste seas leidus ka eksitusi, näiteks melissi kasutamine skorpionihammustuste korral. Õigus oli seevastu Kreeka arstil Dioskuridesel (1. sajand), kes soovitas kasutada melissi klistiiri tegemiseks seedetrakti häirete korral. Pärsia arst Avicenna (980–1037) tundis melissi meeleolu parandavat jõudu, samal ajal kui Hildegard von Bingen (1098–1179) osutas tõhususele seoses südame tööga: "See vahend muudab südame rõõmsaks.“

Prantsuse St. Juste'i kloostri karmeliidi nunnad lisasid seda ravimtaime oma melissi- ehk karmeliitide liköörile. Nimetuse "Eau de Carnes“ all valmistasid seda Prantsuse kuningale Charles V-le (1338–1380) külmetusi ennetava vahendina ning seedetrakti probleemide korral.

Mälu tugevdavat toimet kirjeldas Inglise autor, arhitekt ja aednik John Evelyn (1620–1706). See melissi väidetav mälu tugevdav omadus olevat olnud põhjuseks, et Rheini ja Maini jõe ääres õitses salajaste retseptide alusel melissilikööri valmistamine.

Värskelt lõhnavad melissilehed kõige tugevamini. Pärast kuivatamist väheneb nende sidrunilõhn mõne kuu jooksul. Seetõttu tasub valida aias või rõdul melissi jaoks mitte väga päikesepaisteline koht. Lisaks värsketest lehtedest saadavale ravitoimega teele mõjuvad melissilehed värskendavalt salatites ja magustoitudes. Tugevalt lenduvat lõhna on muide nii raske kinni püüda, et eeterlik melissiõli on väga kallis. Seetõttu on melissiõli nime all müüdav eeterlik õli enamasti pärit sarnase lõhnaga India sidrunheinalt (Cymbopogon flexuosus) ning kannab vastavalt nime India melissiõli.

Taim teise nurga alt

Taime leheosa ühendab juurt ja õit. Kui taime leht on näiteks intensiivse lõhnaga nagu melissi puhul, on taimel tugev harmoniseeriv toime inimese organismile. Iseäranis südame ja veresoonkonna tööle, mis toimib vahendajana inimorganismi erineva polaarsusega funktsionaalsete protsesside vahel, nagu näiteks seedimine ja meeleorganite tegevus. Meliss oma intensiivselt lõhnavate lehtedega on selle vahendusprotsessi tasakaalustamises meister. Näiteks juhul, kui liiga tugev meeleline tegevus põhjustab pinget ja närvilisust või nõrgendab sedavõrd seedimisprotsessi, et selle töö on häiritud. Taime leebe välimus, selle ümarad lehed ja meeldiv lõhn kannavad samu omadusi edasi organismile, rahustades ja lõdvestades seda aeglaselt ja sujuvalt.

Taim meie toodetes

Oma harmoniseeriva väe tõttu on meliss Dr. Hauschka tasakaalustavate toodete (nt tundlikule nahale mõeldud vahendid) keskmes.

♦♦♦♦