Kirjeldus

Kilgid, tugev päike, selge aromaatne õhk. Lõhnad jutustavad lugusid. Rosmariiniga käivad kaasas pildid tema kodumaast, Vahemere piirkonnast, kus see sinakasroheliste, okkaid meenutavate lehtedega põõsas võib kasvada üle 2 m kõrguseks. Märtsist maini ehivad teda väikesed kahvatusinised õied, mis on paigutunud okste ülemisele osale. Eriti armastab see igihaljas põõsas kuivi kuumi kallakuid. Taim on üsna külmaõrn ning meie aladel teda sellepärast aastaringselt väljas kasvatada ei saa. Praeguseks on, muide, aretatud ka sorte, mis taluvad temperatuure kuni -15 °C.

Kasutamine

Rosmariin toniseerib vereringet ja tasakaalustab närvisüsteemi. Seda kasutatakse kõhukoolikute, reuma, podagra, kroonilise nõrkuse ja madala vererõhu korral. Seespidiselt tarvitatuna aitab see ka kõhupuhituse, kõhugaaside ja kergete krampide korral seedetraktis ja sapipõies. Piiratud koguses maitseainena kasutades muudab see toidud kergemini seeditavaks.

Tasub teada

Sõna rosmariin päritolu osas ei ole üksmeelt. Ühed lähtuvad kreekakeelsetest sõnadest rhops myrínos = "hästilõhnav põõsas", teised selgitavad nime päritolu ladinakeelsete sõnadega ros = "kaste" ja mare = "meri", mis tähistavat rosmariini kasvukohta rannikualadel.

Vanadel aegadel oli rosmariin oma kodumaal pühendatud jumalanna Aphroditele ja kaunistas nii jumalaid kui inimesi.

Esimesel sajandil pärast Kristust tõid mungad rosmariini üle Alpide Põhja-Euroopasse.

Nime all Aqua Reginae Hungariae saavutas rosmariin 16. sajandil kuulsuse – see värskete rosmariiniõite ja alkoholi destillaat olevat Ungari podagrahaiget ja halvatud kuningannat Isabellat sellisel määral noorendanud, et üks Poola kuningas tahtnud 72-aastase kuningannaga abielluda.

Vanades kombestikes on rosmariin armastuse sümbol ja pulmakaunistus. Öeldi, et inimene, keda puudutatakse õitseva rosmariiniga, armuvat peagi ja abielluvat. Mehed, kellele rosmariinilõhn midagi ei tähenda, ei suutvat tõeliselt armastada.

Kuid rosmariini nimetatakse ka surnute taimeks. Kuidas on juhtunud, et seda taime seostatakse selliste vastandlike piltidega, jääb igaühe enda mõistatada.

Taim teise nurga alt

Kui soovime teada, kuidas mõni taim lõhnab, nuusutame teda. Tavaliselt on eeterlike õlide lõhna tunda vaid õiest. Rosmariin käitub hoopis teisiti – mitte selle õied, vaid lehed lõhnavad ja on eeterlikest õlidest nii küllastunud, et seda on õhus juba kaugelt tunda. Lehed, mis on nagu õied? Ühest küljest eritavad nad lõhna, teisest küljest tõmbuvad nad kokku kitsasteks nõelteks, mida vaevalt veel leheks nimetada saab. Siin on oma jälje jätnud Vahemere tugev päike, mida rosmariin nii väga armastab ja endasse ammutab, et see pärast meile edasi kinkida. Nii on rosmariin samaaegselt soojendav, vormiv, struktureeriv ja ergutav.

♦♦♦♦