Kirjeldus

Kes on kordki Indias käinud, ei unusta seda iseloomulikku lõhna kunagi. Sandlipuu lõhn levib ruumides, kinnitub riietele ja ümbritseb keha. Selle lõhna juurde kuuluv taim on kuni kümne meetri kõrguseks kasvav puu, mis haljendab ja õitseb aastaringselt ega ole kasvukoha valikul väga nõudlik. Olgu tegemist lopsakate orgude või kuivade mäenõlvadega – sandlipuu tunneb end suurepäraselt. Selle puit tundub lõhnavat seda intensiivsemalt, mida kuivem ja väheviljakam on kasvukoht. Suured nahkjad lehed meenutavad loorberilehti. Okste tipus on enamasti nelja kroonlehega lõhnatute õite kobarad. Pärast puhkemist on õied kollased ja värvuvad järkjärgult sügavpunaseks.

Sandlipuu on nn poolparasiit. Ta võtab toitu osaliselt läheduses kasvavate taimede juurtest, kuid suudab ellu jääda ka omal jõul ilma peremeestaimeta. Sandlipuu peremeeste hulka kuulub rida erinevaid taimi, nt kõrgekasvulised kõrrelised nagu metsik suhkruroog (Saccharum spontaneum), palmid ja araaliad. Kui noore sandlipuu juured on ühenduses peremeestaimede juurtega, tekivad nende otstesse imiorganid, mis tungivad peremeestaime juurtesse. Kuni kahe sentimeetri suuruste mügaratega, mis kujunevad kasvamise käigus, on sandlipuul kindel kontroll peremeestaime juurte üle ja ta imeb peremehelt niipalju toitu, et too kasvab väga kesiselt.

Kasutamine

Puidust saadav eeterlik sandliõli toimib krambivastaselt, antibakteriaalselt ja herpeseviirusi tõrjuvalt. Punakast lülipuidust valmistatav eeterlik õli on parfüümitööstuses tähtsal kohal. Väärtusliku õli saamiseks langetatakse puid, mis on 30- kuni 60-aasta vanused. Lülipuidu saamiseks jäeti varem langetatud tüved maha loodusjõudude meelevalda. Valged termiidid asuvad koore ja pehme maltspuidu kallale, nii et mõne kuu pärast on järele jäänud peaaegu täiesti puhtaks kooritud kõva lülipuit. Tänapäeval on puude koorimine masinate töö. Seejärel lülipuit tükeldatakse, misjärel sellest valmistatakse auruga destilleerides eeterlik õli. Sandlipuu laastud täiendavad närimistubakat ja sobivad sütel suitsutamiseks. Jahvatatud puidust saab lisaks valmistada lõhnapulkasid. Selleks segatakse puidujahu sideaine (nt kummiaraabik) ja söega, vormitakse varrasteks ja kuivatatakse. Aurudestillatsiooni puhul täiendavalt tekkivat sandlivett, millel on meestele sobiv lõhnavarjund, kasutatakse nt meeste habemeajamisvedelikes.

Tasub teada

Botaaniline nimetus Santalum tuleneb tõenäoliselt sanskritikeelsest sõnast candráh, mis tähendab "särav, valge" ja kirjeldab puidu heledat värvi. Album tähendab samuti "valge".

Esmakordselt mainitakse sandlipuud 5. sajandil eKr Niruktas, Vana-India veedade kommentaaris. Kuna termiidid ei suuda kõva lõhnavat lülipuitu purustada, on seda puud Indias alati peetud kaitsepuuks, mille lõhn peletab kurje vaime. Jumal Shivale pühendatud puitu kasutati templite ja jumalakujude ehitamiseks.

Hinduistliku uskumuse järgi aitab sandlipuu saavutada parema taassünni. Sellepärast balsameeriti surnud valitsejaid eeterliku õliga ja rikaste indialaste surnukehade põletamiseks kasutatakse tuleriidal tänaseni sandlipuud. Ühe India legendi järgi ümbritsevad sandlipuud alati maod, kes on selle magusast lõhnast uimastatud. Sandlipuu pulber omakorda pidavat neutraliseerima mao- ja skorpionimürki. Joogas omistatakse sandlipuu juurtšakrale, see pidavat äratama Kundalini energia, mida kujutatakse maona, ning mõjuma ka afrodisiaakumina. Araabia arstid tõid sandlipuu keskajal Euroopasse, kus Itaalia apteegid seda 15. sajandil müüma hakkasid.

Saksa loodusuurija, arst ja botaanik Adam Lonitzer (1528–1586), keda tuntakse ka Lonicerusena, kirjeldas sandlipuud oma 1557. a ilmunud ürdiraamatus kui voolusi peatavat vahendit, mis tugevdab südant, magu ja maksa, toimib rahustavalt, kustutab janu ja jahutab.

19. sajandi keskpaigas ravisid arstid gonorröahaigeid sandlipuu õliga.

Ajurveedameditsiinis nimetatakse sandlipuud mõruks, jahutavaks, kootavaks ja rahustavaks. Sandlipuu pulbri ja roosivee mähiseid kasutatakse seal vahendina põletike ja nahahaiguste vastu.

Aroomteraapias kasutatakse sandlipuulõhna liiga intensiivse vaimse töö korral. Tasakaalustav lõhn pidavat rahustama, vabastama pingetest ja aitama saavutada sisemist rahu. Nimekaim sandli-tiibviljak (Pterocarpus santalinus L.) ei ole muide valge sandlipuuga suguluses. Selle liblikõieliste taimede hulka kuuluva puu punast puitu lisatakse meelsasti teesegudele värvi andmiseks. Meditsiinilist toimet sellel puidul tänapäevaste teadmiste kohaselt ei ole. Kaua aega mängis see olulist rolli villa värvimisel.

♦♦♦♦