Kirjeldus

Troopilisi rannajooni on raske ette kujutada ilma kuni 30 meetri kõrguseks kasvavate kookospalmideta. Puuladvas sirguvad keraja tutina 30 kuni 40 võimast, viie meetri pikkust ja 10 kuni 15 kilo kaaluvat palmilehte. Üksiku palmilehe kitsad lehekesed kinnituvad painduvalt leherootsule. Nii saab janune kookospalm lehelabad üksteise peale seada, et kaitsta end lehtede kaudu toimuva tugeva aurustumise eest. Palmilehed kasvavad puutüve tipust spiraalikujuliselt, enamasti päripäeva. Esimesel aastal kasvavad lehed püstiselt, teisel rõhtselt ja kolmandal allapoole rippu, et siis lõpuks maha variseda ja tüvele lehearm jätta.

Palmilehe painduvusel on tugevate troopiliste tuulte puhul hindamatud eelised. Ka puutüvi on kujunenud painduvaks. Tüve paksenenud alaosa ja välimine kiht on tunduvalt kindlamad kui latv ja sisemised kihid. Kookospalmi külgmised, sügavale põhjavette ulatuvad juured hoiavad teda kindlalt paigal, tüve painduvus aitab aga trotsida isegi tsunamisid.

Viienda ja seitsmenda eluaasta vahel hakkab kookospalm õitsema. Lehekaenlast kasvavad siis aastaringselt õisikud – kollased oksad, mille tüvepoolses otsas on kuni 40 emasõit ja tipus üle 10 000 isasõie. Isetolmlemise vältimiseks avanevad isasõied umbes kaks nädalat enne emasõisi. Õietolmu levitavad tuul ja mitmesugused putukad. Peale tolmlemist arenevad emasõitest kookospähklid.

Nagu troopilistele taimedele omane, kasvavad palmil koos õitega kõrvuti ka erinevas arenguvalmiduses pähklid – aastaaegadega piiratud õitsemis- ja viljakandmisaegu pole paljude troopiliste puude juures mõtet otsida, kõik näib toimuvat samaaegselt.

Kookospähkel ei ole botaanilises mõttes muuseas üldse pähkel, vaid luuviljaline, mille hulka kuulub ka näiteks mandel. Seemet koos viljalihaga – söödavat, õhukese pruuni kestaga valget koprat – ümbritseb puitunud kest, kookose pruun koor, millest valmistatakse mitmesuguseid esemeid. Poodides müüakse südamikku, mille küljest on kiuline mittesöödav viljaliha ja kõva koor juba eemaldatud. Kookospähkli täielikuks valmimiseks kulub umbes aasta. Sel ajal leiab pähkli sisemuses aset hämmastav muundumine: kookospähklivesi, mida pähkel alguses rikkalikult sisaldab, tundub kaduvat. Selle asemel areneb sültjast pehmest õhukesest kihist paks, kõva viljaliha.

Kuigi kookospähkel kaalub päris palju, on see suuteline vees ujuma ja sel viisil levima. Kiuline, õhku sisaldav viljaliha ja veekindel, suletud õõnsus pähklituumas hoiavad pähklit vee peal. Merre kukkunud pähklid satuvad uutele randadele, kus hakkavad idanema. Seejuures kasvab idu välja ühest kolmest iduaugust vilja tipuosas. Kes kookospähklivett kätte tahab saada, puurigu kookospähklisse avaus just iduauku.

Kasutamine

Noored palmivõrsed, säsi (palmitüve kasvav sisemus), valge viljaliha nagu ka kookospähklivesi on hinnatud toiduained. Kookospalme kasvatavates maades näeb kõikjal teede ääres müügilette roheliste, veel tooreste kookospähklitega, mida müüakse joogiks. Magusapoolse, peaaegu läbipaistva kookospähklivee kättesaamiseks saab 6 kuni 7 kuud vanad ning veel rohelised viljad matšeetega katki lüüa. Kookospähklivesi on muuseas steriilne, peaaegu rasvavaba ning verega sarnaste isotooniliste näitajatega. Traditsiooniliselt kasutati hädaolukordades seetõttu kookospähklivett infusioonivedelikuna.

Kookospähklivett ei tohi segi ajada Aasia köögi ühte tähtsa koostisosa kookospiimaga. Kookospiim on värskelt riivitud viljalihast väljapressitud mahla ja vee segu. Cream of Coconut omakorda aga kookospiima ja kookosõli segu.

Kookospalmist saab veel üht vedelikku – B-vitamiini rikast palminektarit, mida leidub põhiliselt õisikutes. Kääritades saab sellest palmiviina. Palmimett või palmisuhkrut aurutades ja riisimeskiga põletades aga arrakit. Palmiviinast saab omakorda kääritada palmiäädikat.

Kuivatatud viljalihast, nn koprast, saab kookoshelbeid või kookosõli. Kookosõli tahkub juba toatemperatuuril, mistõttu seda nimetatakse sageli ka kookosrasvaks või kookosvõiks. Kookosõli saab

kasutada kõrgetel temperatuuridel praadimiseks või frittimiseks.

Kookosrasva kasutatakse mitte ainult toiduvalmistamisel, vaid ka seepides, ravimites ja kosmeetikatoodetes. See tasakaalustab retseptide muid koostisosi ning muudab naha pehmeks. Kookosõli imendub nahakihtidesse aeglaselt ja annab nahale sametise tunde, seetõttu sobib ta hästi ka massaažiõliks. Kookosõlil öeldakse olevat ka UV-kiiri neelavaid omadusi, ent vaid vähesel määral, mistõttu ainult kookosõlist päikesekaitseks ei piisa. Selle omaduse tõttu on aga osa päikesekaitsevahendeid toodetud just kookosõli baasil.

Raviotstarbel kasutatakse kookosõli peatäide vastu – paljud täivastased šampoonid sisaldavad kookosõli. Ka mõnedes sääse- ja puugivastastes vahendites on ühe toimeainena kasutatud kookosõli. Aafrikas ja Kagu-Aasias ravitakse kookosõliga halvasti paranevaid või põletikulisi haavu.

Kookospalmi mittesöödavad osad leiavad samuti mitmekülgest kasutust: näiteks küpsete pähklite kiulist viljaliha kasutatakse madratsite täitematerjalina, tooreste pähklite kiududest valmistatakse köisi, palmitüvesid kasutatakse ehitusmaterjalina, lehti katusekattena ja korvide punumiseks, luukesta küttematerjalina, aga ka nööpide, tarbeesemete, muusikariistade meisterdamiseks või kütuse tootmiseks.

Tasub teada

Kookospalmi ladinakeelne nimetus „Cocos“ tuleb hispaaniakeelsest sõnast „coco“ – kolp, pea, mis kookospähklit tabavalt kirjeldab. „Nucifera“ seevastu koosneb ladinakeelsetest sõnadest „nux“ – pähkel ja „ferre“ – kandma, s.t „pähkleid kandev“.

Kookosõli ei tohi segamini ajada palmiõliga. Viimast saadakse Aafrika õlipalmist (Elaeis guineensis), mille kasvatamiseks raiutakse kogu maailmas hiiglaslikelt maa-aladelt maha vihmametsi. Kookospalmikasvatus seevastu toimub enamasti väikeses mahus ning on taime mitmekülgsete kasutusvõimaluste tõttu selle kasvatajatele püsivaks sissetulekuallikaks. Näiteks saab Indias viieliikmeline pere 35 palmi mahavarisenud lehtedest ja pähklikoorejääkidest piisavalt põletusmaterjali kogu aastaks. Segaviljeluse puhul pakuvad suured puud teistele taimedele varju.

Küpsed kookospähklid ei varise sugugi alati kohe maha. Seepärast ronivad korjajad istandustes palmide otsa. Taimaal ja Malaisias on küpseid pähkleid puu otsast alla tooma õpetatud makaake.

Dr Heinrich Schlinck (1840–1909), taimeõlide rafineerimisvabriku omanik, töötas 19. sajandi lõpus välja kookosrasva tootmisviisi ning tõi toote 1887. aastal "Mannheimi kookospähklivõi" (Mannheimer Cocosnussbutter) nime all turule. Talunike liit nägi kookosrasvas ilmselt nende poolt toodetavale võile tõsist konkurenti.

Igal juhul protesteerisid nad selle nime vastu ning alates 1892. aastast müüs Schlinck oma toodet edasi "palmist" tuletatud ja autoriõigusega kaitstud nime Palmin all. Uus rasv müüs tõepoolest väga hästi. 19. sajandi lõpus olid turul pea eranditult loomsed rasvad, mis olid rahvastiku kiire kasvu tõttu üha raskesti kättesaadavamad ja ka kallid. Odavama hinnaga Palmin täitis turulünga. Kookosrasval on võiga võrreldes tõepoolest toitumisfüsioloogilisi eeliseid. Kookosvõis on küll küllastunud rasvhapped, ent selleks on peamiselt keskmise süsinikuahelaga lauriinhape, mida inimese seedesüsteem suudab suurepäraselt omastada. Lauriinhapet sisaldab ka rinnapiim.

Filipiinidel on mitmeid kookospalmiga seotud legende, sh järgnev loomismüüt: vanal ajal, kui maa oli veel tühi ja asustamata, valitsesid universumit kolm jumalat, kes ei teadnud üksteise olemasolust. Bathala elas maa peal, maokujuline jumal Ulilang pilvedes, tiivulisele jumalale Galangile meeldis ringi rännata. Kui Bathala ja Ulilang esmakordselt kohtusid, puhkes kolme päeva pärast nende vahel selline võimuvõitlus, et mõlema arvates oli tüli võimalik lahendada vaid duelliga. Bathala tappiski Ulilangi, põletas tema keha ja mattis tuha maha. Ringirändava jumala Galangiga sai Bathala seevastu nii heaks sõbraks, et nad elasid aastaid koos. Kui Galang raskelt haigestus ja sai aru, et surmatund on käes, palus ta sõbral matta ta sinna, kuhu ta oli matnud Ulilangi tuha.

Bathala oli väga üllatunud, kui jumalate ühisest hauast kasvas hiiglaslik pikkade lehtede ja ümmarguste viljadega puu, kookospalm. Bathala nägi selles jumalate ühendust – kookospalmi tüvi oli maokujuline nagu Ulilang, sulgjad palmilehed meenutasid talle tema sõbra Galangi tiibu ning kookospähklites uskus ta kohtavat Galangi nägu. Bathala võttis seda kui märki ja alustas lõpuks maailma loomist. Ta lõi taimed ja loomad ning viimasena inimesed, kellele kookospalm, taevapuu, pakkus kõike vajalikku. Palmitüvest ja lehtedest ehitas Bathala esimese maja, kookospähklitest sai aga inimestele toidupoolis.

Filipiinidel tuntakse veel ühte kookospalmiga seotud lugu. Nimelt olnud sultani tütar Putri nii imeilus, et ta ümber keerelnud suur hulk austajaid. Isa sundis tütart abielluma. Kuid nagu muinasjuttudes ikka, armus Putri lossi aednikku Wata-Mamasse, kui too talle armastust avaldas. Õnneks selgus, et aednik oli tegelikult kuningapoeg, kelle vanemad olid tapetud. Noorpaari õnn oli peaaegu käegakatsutav, ent armukade rivaal tappis noore kuningapoja tal pea maha lüües. Kohta, kuhu maeti Wata-Mama pea, kasvas kookospalm, mis ulatus kurvastava Putri aknani ja piilus okstel rippuvate kookospähklitega aknast sisse.

Muuseas pole kookospalmide all kõndimine sugugi ohutu. Igal aastal saab maailmas kookospähkli läbi surma 150 inimest. Pähkleid ajab puu otsast alla nn

„palmivaras“ (Birgus latro) – erakvähk, keda kutsutakse kookospähklikrabiks. Krabi ronib toiduotsinguil kookospalmi otsa ja purustab oma võimsate sõrgadega pähklikoore, et viljalihale ligi pääseda. Seejuures kukuvad vahel terved pähklid puu otsast alla. Kookospähklikrabi kasvab kuni 40 cm pikkuseks ja tema jalgade siruulatus võib küündida suisa meetrini – see teeb temast suurima maismaal elava krabilise. 

Taim meie toodetes

Dr. Hauschka rahustavas maskis, melissi päevakreemis, uuendavas kaela- ja dekolteekreemis ning jumestuskreemis on hooldava põhjana kasutatud kookosõli. Seejuures kasutame me ühest Sri Lanka istandusest saadud mahedat külmpressi kookosõli, millel on nii Naturland kui Fair for Life sertifikaat. Õli pressitakse küpsetest pähklitest ning seda ei rafineerita, valgendata ega lõhnastata. Tänu sellele säilivad õli meeldiv lõhn ja maitse. Külmpressi kookosõlis on alles loomulikud taimsed toimeained, vitamiinid ja mineraalid, sest kookospähkli valge viljaliha pressitakse koos pruuni kestaga.

Dr. Hauschka pöörab tähelepanu siiski enamale kui vaid mahekvaliteedile ja keskkonnasäästlikult majandavatele segaviljelusega kookosistandustele. Väiketalunike istandusprojekti juures on väga tähtsal kohal ka inimeste sotsiaalne ja majanduslik heaolu. Seda kinnitab Fair for Life sertifikaat, mida annab välja tuntud Turundusökoloogia instituut IMO (Institut für Marktökologie IMO). Projekti eest vastutavad isikud pööravad lisaks õiglastele ja turvalistele töötingimustele tähelepanu põllutööliste ja õliveski töötajate tervisele. Lapstööjõu kasutamine on välistatud ning enesestmõistetavad on nii õiglane töötasu kui ka töötajate ja talunike kaasamine otsustusprotsessi.

♦♦♦♦