Dr. Hauschka

Kristall-lõunalill

Sünonüümid: Jäälill, härmatis, suureõieline keskpäevalill
Teaduslik nimi: Mesembryanthemum crystallinum L.
Perekond: Aizoaceae (kivilehelised)

Elupaik

Algselt Lõuna-Aafrika. Taim jõudis Euroopasse ja Ameerikasse alles 18. sajandil, Kanaari saartele 19. sajandil. Praeguseks on ta sisse rännanud ja metsistunud ka Lõuna-Austraalias ning Jaapani rannikupiirkondades.

Koostisosad

Vesi, mineraalsoolad (magneesium), puuviljahapped, suhkrualkohol, aminohapped (proliin), flavonoidid, betaniin.

Kirjeldus

Päike kõrvetab Lõuna-Aafrika maapinda. Kes siin janusse ei soovi surra, peab olema loominguline. Kristall-lõunalill on vedelikuga varustamise asjatundja, kasvades liivasel-savisel ja koguni soolasel pinnasel kuumas päikeses nii elujõuliselt, et katab kuni 0,7 ruutmeetri suuruse lapi. Taime saladus peitub tema rohelistes, kohati säravpunastes lehtedes – need on paksud, mahlased ning kaetud tillukeste helkivate veereservuaaridega, mis heiklevad päikeses kui kastepiisad või jääkristallid. Kuidas õnnestub taimel suures kuivuses koguda nii palju vett? Seda saad teada allpool.

 Juulist septembrini ehivad ühe- kuni mitmeaastast külmakartlikku kristall-lõunalille arvukad valged ja punakad, kiirekujuliste kroonlehtedega õied. Lopsakusele vaatamata on taimel vaid mõne sentimeetri pikkune juur, mis tundub pigem taime pinnases hoidva ankru kui veega varustamiseks vajaliku taimeosana. Seemnekuprad avanevad niiske ilmaga ja saadavad laia ilma hallikaspruune seemneid, mis ilma nende päritolumaale iseloomuliku kuumuseta ei valmi.

Kasutamine

Kristall-lõunalill toimib väidetavalt diureetiliselt. Samuel Hahnemann kirjutas:

„Taime (Mesembryanth. crystall.) värskelt pressitud mahla, mis maitseb vesiselt ja jäledalt, on ülistatud vesitõve ja urineerimishäirete puhul kuseeritust soodustava, vedeldava ravimina, kuid ka selle kohta on vähe tõendeid.”

Kristall-lõunalille kasutatakse astsiidi e kõhuvesitõve (vedeliku kogunemine kõhuõõnde), düsenteeria, maksa- ja neeruhaiguste, aga ka kopsupõletiku ravimiseks. Välispidisel kasutamisel leevendab taim sügelust, valu, paistetust ja nahapunetust.

Tasub teada

Liiginimi Mesembryanthemum tuleb kreekakeelsetest sõnadest mesembria „keskpäev“ ja anthemom „õis“. Nii liiginimi kui vähelevinud nimetus keskpäevalill kirjeldavad õisi, mis avanevad vaid heleda päiksepaistega ehk enamasti keskpäeval. Perenimi Aizoazeae tuleb kreekakeelsest sõnast aizoon „igavesti elav“, mis vihjab taime vastupidavusele.

Ent meil on vastamata jäänud küsimus, kuidas kristall-lõunalill suure kuumusega toime tuleb. Selleks hoiab ta päeval hinge kinni. Enamus taimi võtab päeval õhust süsinikdioksiidi, et seda päikesevalguse abiga suhkruks ja hapnikuks muuta. Taim hingab läbi lehe alaküljel olevate pooride, kaotades samas vett. Kristall-lõunalill suleb seetõttu päeval nn õhulõhed ja hingab alles pärast päikeseloojangut. Omandatud süsinikdioksiidi seob ta molekuliga, mille töötleb järgmisel päeval fotosünteesi käigus suhkruks ja hapnikuks. Kuid see pole veel kõik. Kristall-lõunalillel on esmapilgul arusaamatu eripära koguda endasse soola. Tavaliselt taimed surevad, kui puutuvad kokku liiga suure koguse soolaga. Heaks näiteks on külmal talvel teedele külvatud sool, mis kevadel taimi kahjustab. Kristall-lõunalill seevastu koguni neelab mere ääres kasvades õhust soola, kui pinnas ei ole piisava soolasisaldusega.

Mida ta soolaga teeb? Soolasisaldus käivitab taimes puuviljahapete tootmise. Need omakorda toodavad koos suhkrualkoholide ning magneesiumi ja aminohappe proliiniga, mida lilles on rikkalikult, loomulikku niiskusfaktorit NMF. Seega tõmbavad need taimes olevad toimeained ümbruskonnast niiskust suisa ligi ning seovad seda. Eriti ilmekalt näeb seda lillelt lõigatud lehtede puhul: läheb mitu nädalat, enne kui need kuivavad!

Lehtede punane värvus kujutab endast täiendavat kuumuskaitset. Värv pärineb nn betatsüaanidest, ainetest, mis imavad valgust ja toodavad seega loomulikku kaitset päikese vastu.

Suure soolasisalduse tõttu jääb kristall-lõunalillest kõikjal, kus see kasvab, maha soolane pinnas. Seeläbi muutub pinnas teiste taimede kasvamiseks sobimatuks ning sel põhjusel kasvatatakse tänapäeval, erinevalt varasemast, kristall-lõunalille harva kaitseks erosiooni eest. Aedviljana meenutavad kristall-lõunalille lehed spinatit. Lõuna-aafriklased närivad lille kääritatud lehti. Kanaari saartel kasutati kristall-lõunalille varem tuhas rikkalikult esineva sooda (naatriumkarbonaadi) tootmiseks. Sellest tuleneb ka taime üks saksakeelseid nimetusi soodataim.

Kristall-lõunalille raviomadusi sügeluse, valu, paistetuse ja naha punetuse leevendamisel märkas, muide, esimesena üks medõde. Waltraud Marschkele jäi see imeline taim silma Kanaari saarel Lanzarotel antroposoofilises ravikeskuses töötades. Katsetanud kristall-lõunalille mõju pikka aega praktikas, avalikustas õde Waltraud oma tähelepanekud 1998. aastal ning sealt peale kogub taim jätkuvalt populaarsust.

Taim teise nurga alt

Kõik taime omadused oleks otsekui koondunud taime lopsakatesse lehtedesse. Nende punakas toon meenutab lilleõisi, niiskusvarud ja niiskusfaktor on tasakaaluks vaid mõne sentimeetri pikkusele juurele. Taime juurt seostatakse inimese närvide ja meeleelunditega, mille hulka kuulub ka nahk. Kristall-lõunalille juurte ülesanded on üle võtnud taime tasakaalustavad, inimese rütmiliste protsessidega seostatavad lehed. Selle eeskuju najal aitab taim ärritunud nahka, mis on nii-öelda emotsionaalselt üle erutunud.

Taim meie toodetes

Vastupidav kristall-lõunalill, mis on õppinud nii hästi niiskust siduma, täiendab suurepäraselt järgmisi Dr. Hauschka tooteid: päevitusjärgne kehapiim, rahustav intensiivhooldus, Med kehapalsam, Med näokreem ja Med intensiivkreem.

♦♦♦♦