Dr. Hauschka

Liht-naistepuna

Sünonüümid: Jaanirohi, jeesuverelill, punalill, emasterohi, mariarohi
Teaduslik nimi: Hypericum perforatum L.
Perekond: Hypericaceae (naistepunalised)

Elupaik

Algselt Euroopas, Siberis. Kogu maailmas Kesk-Siberist kuni Hiina ja Põhja-Aafrikani. Sisse toodud Ida-Aasiasse, Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse, Austraaliasse ning Uus-Meremaale.

Koostisosad

Eeterlikud õlid, flavonoidid, vaigud, parkained, hüperitsiin.

Kirjeldus

Laikudest tunneb taime kohe ära: vastu valgust hoituna näevad naistepuna rohelised lehed auklikud välja. Tegelikult peitub näilistes aukudes sekreet, vedelik eeterlikest õlidest ja vaigust. Teine kindel tunnus on katkihõõrutud viieleheliste õite värvi muutus säravkollasest erepunaseks, mis on ka naistepuna õlile iseloomulik värv. Mitmeaastane naistepuna kasvab kuni 90 cm kõrguseks. Tugevasti harunenud puitunud varred on maist-juunist kuni augusti-septembrini üle külvatud viie õielehega õitega. See õlirikas taim, mille lehed on tihedalt kaetud õlinäärmetega, kasvab teeservades, tammidel, põlluservades, metsalagendikel ja võsas, eelistatavalt täispäikese käes, mida taim vajab lopsakaks kasvamiseks.

Kasutamine

Naistepuna on tuntud ravim kerge ja mõõduka raskusega depressiooniteraapias. Ühtlasi ergutab naistepuna vereringet ning taastab ja toetab närvisüsteemi. Hõõrumine iseloomulikku värvi punase õliga aitab närvivalu, reuma, lendva ja nihestuste puhul. Oma rahustavate, valuvaigistavate ja haavu parandavate omadustega ei aita see mitte ainult ilmastikust tingitud kahjustuste, pragunenud naha ja nahaärrituste korral, millega kaasneb punetus, vaid ka kergete põletuste puhul. Kuidas sobib kasutamine põletuste raviks kokku valgustundlikkusega, mida naistepuna puhul sageli mainitakse?

Ikka ja jälle räägitakse naistepunast põhjustatud valgustundlikkusest. Tõepoolest reageerib nahk pärast naistepuna seespidist kasutamist tugevamini päikesekiirgusele. Igatahes on seda täheldatud loomade puhul: heleda nahaga kariloomadel, kes olid söönud palju naistepuna, leiti löövet ja ville. Inimestel esines selliseid nähte, kui üldse, siis alles pärast naistepunapreparaatide drastilist üledoseerimist. Seda juhtub aga üliharva, kui naistepuna kasutatakse välispidiselt, nt õlina. Vastupidi, siin mõjub see nahka rahustavalt isegi pärast päikesepõletuse ravimist.

Tasub teada

Nimi hypericum olevat tulnud sellest, et lehtedest läbi vaadates võis näha heledatest sekreedilaikudest moodustuvat pilti (kreeka keeles hyper = "üle", ericos = "pilt").

Liht-naistepunaga on seotud palju legende. Üks neist räägib, et taim olevat tekkinud Ristija Johannese verest, teise versiooni järgi olevat Johannes korjanud Jeesuse risti alt Lunastaja verest läbiimbunud taime. Sellest ajendatud nime toetas olulisel määral asjaolu, et arstid ja Johanniidide ordu vennad, kelle patrooniks on Ristija Johannes, kasutasid Hypericumi väga meelsasti juba ristisõdade ajal.

Pagan, kes vihastas taime erakordse tervendava jõu üle, olevat taimele nõelaga kallale karanud ja selle tuhat korda läbi torganud. Selle legendi kasuks räägivad paljud mustad õlinäärmete täpid lehtedel, mis näevad vastu valgust vaadates välja nagu nõelatorked.

Punast mahla, mis eritub õisi katki hõõrudes, pidasid germaani rahvad päikesejumal Balduri vereks – see jumal olevat alati pööripäeval Maale ohverdanud.

Naistepuna naudib päikest nagu ei ükski teine taim ja kuulub suvise pööripäeva maagiliste taimede hulka. Ravijõud olevat kõige suurem jaanipäeval (24. juunil), kolm päeva pärast pööripäeva, kui naistepuna õitseb kõige ilusamini, kandes endas päikese kogu jõudu. Nüüd on valgus saavutanud haripunkti ja päike peab maaga pulmi.

Selle päeva auks, mil valgus ühineb maaga ja vaim mateeriaga, pidasid inimesed vanasti suuri pidusid. Selle traditsiooni kohaselt võib kuni tänaseni näha jaaniööl jaanitulesid.

Naistepuna võime tõttu deemoneid eemale peletada nimetati taime ka fuga daemonum'iks (kuradipeletaja) ning kinnitati majade ja tallide ustele ja akendele, et kaitsta neid äikese ja nõiduse eest.

Muu hulgas sobib läbikeedetud naistepuna ka tekstiilide värvimiseks. Seejuures tekib kollane kuni kollakasroheline värvitoon.

Taim teise nurga alt

Kõige rohkem toimeaineid sisaldavad sirgetel vartel päikese poole sirutuvad naistepuna säravkollased õied suvise pööripäeva paiku. Selles justkui väljendub taime päikeseline loomus. Kontrastiks naistepuna lopsakatele õitele on selle vars kuiv ja tugev. Sellel, mis asub õite ja võrsete vahel, on omadus kokku tõmbuda, kuivada. Siin väljendub vormiv funktsioon, mis pärsib liialt kiireid muutumisprotsesse.

Selles valdkonnas avaldub selle iidse ravimtaime mitmekülgne ravitoime. Valgustaimena aitab ta võitu saada süngest meeleolust ja depressioonist ning välispidiselt kasutatuna aitab päikesepõletuse vastu. Korrastajana toetab see taim taastumisprotsesse organismi närvisüsteemi ja meeleelundite tasandil, olgu tegemist haavade või depressiooni raviga.

Taim meie toodetes

Dr. Hauschka kosmeetikas kasutatakse naistepuna kõikjal seal, kus soovitakse lisaks antibakteriaalsele ja põletikuvastasele toimele nahka rahustada ja tugevdada.

♦♦♦♦