Kirjeldus

Kask on puude hulgas aristokraat: kõrge saleda valgetüvelise puu oksad kaarduvad elegantselt allapoole. Tuul mängib neis kergelt ja liigutab painduvaid oksi nagu lehvivaid juukseid. Väikeste rombikujuliste lehtede õrn roheline värv on kevade kehastuseks ning juurdunud meiupuuga seotud kombestikku. Täiesti erinev on kask seevastu sügisel veetlevalt säravas kuldses leherüüs. Aprillis ja mais avanevad kaseurvad, mille isasõite kollane õietolm kandub tuulega üle kogu maa, ega rõõmusta allergikuid. Tänavad ja väljakud, mille ääres kasvab kaski, näevad sel ajal välja nagu tuhksuhkruga üle puistatud. Erinevalt oma väikesest sugulasest sookasest kasvab arukask ka kuival pinnal. Ühena esimestest puudest asustab ta tõelise rajaleidjana lagedaid alasid. Nii oli ta ka pärast jääaega üks esimesi, mis asustas pärast liustike tagasitõmbumist vabaks jäänud alasid.

Kasutamine

Kase esmane toime seisneb neerude funktsiooni ja uriinierituse stimuleerimises, puhastades põit ja neere. Selle omaduse tõttu kasutatakse seda kuseteede infektsioonide korral ning põieliiva ja kuseteede kivide ennetamiseks. Ainevahetushaiguste raviks mõeldud teesegudes kasutatakse seda ka reuma ja podagra puhul. Ainevahetust stimuleeriva toime tõttu on see kevadiste ja sügiseste puhastuskuuride tähtis komponent, mis vabastab organismi jääkainetest ja puhastab nahka. Okste ja puukoorte nn kuiva destilleerimise käigus tekkinud kasetõrva kasutatakse peamiselt veterinaarmeditsiinis süüdiklestsügeliste ja muude nahahaiguste ravis. Kasemahl, mida saadakse märtsis ja aprillis tüvede puurimisel, peatab juuste väljalangemise, vähendab kõõma tekkimist ja normaliseerib peanaha rasueritust.

Tasub teada

Nimetus "kask“ esineb muudetud kujul nii sanskriti kui slaavi ja germaani keeltes ning see on alati seotud heleda kasetohu säravvalge värviga. Mõiste poolest on need erinevad nimetused, nt vanaülemsaksa birhha või vanaindia bharg "hele olema, särama, hiilgama". Teaduslik nimetus betula võib olla pärit gallia keelest ning seda kasutasid ka roomlased. Pendula tuleneb ladinakeelsest pendere = "alla rippuma".

Looduse ringkäigus kehastab kask kasvamist ja tärkamist. Kevadekuulutajana sümboliseeris ta taastärkavat elu, puhtust ja nooruslikkust. Varem ilmus selle võluva ja graatsilise puu vaim inimestele valgusest ümbritsetud neitsina, täis nõidust ja tervendavat jõudu. Kase ülistamiseks peetavad pidustused tähendasid põhjala inimeste jaoks alati taassündi ning taeva ja maa pulma. Seda traditsiooni järgib veel tänapäevalgi maipühadeks püstitatav meiupuu.

Kasel on lõputult kasutusvõimalusi – juba kiviajal valmistasid inimesed niinest rõivaid, tohust kingi ja anumaid ning kinnitasid kasetõrvaga nooleotsi ja harpuune. Lapimaal valmistati keepe ja säärekatteid noorest kasetohust, mis on pehme ja painduv nagu nahk. Peentest okstest valmistatakse luudasid.

Kasetohtu kasutati naha parkimiseks ja paberina. Kuna toht ei lase vett läbi, katsid põhjapoolsete laiuskraadide elanikud sellega katuseid.

Tänu kasetohu rohketele õhupolstritele ehitasid Põhja-Ameerika indiaanlased sellest kergeid kanuusid. Tohus on õhku, mille isoleerivale omadusele võlgneb kask tänu selle eest, et on kõigist teada olevatest puudest talvistes oludes parima vastupidavusega.

Tänu kasetõrvale põleb kasepuit isegi värskena, veel niiskelt, ning on parfüümi Russisch Leder ("Vene nahk") põhjaks.

Juba germaanlased pidasid kasemahla ilujoogiks. Pungi ja noori lehti võib lisada ka kevadisele kohupiimale.

Tänapäeval istutatakse suure veevajadusega kaske sageli ka niiskete pindade kuivendamiseks.

Taim teise nurga alt

Kasega on seotud kaks märksõna: valgusküllane kevadine aeg ning suur veevajadus. Valgusküllasuse mõju on nii tugev, et kase poolt tarbitav vesi ei jää pidama, vaid püsib liikumises ja aurustub kiiresti. Võib märgata, et sügisel muutuvad kase lehed seda kiiremini kollaseks, mida kuivemas kohas puu kasvab. Võime sulanduda looduse rütmidega justkui lisab sellele puule noorust. See annab kasele ravimtaime omadused – ta paneb inimorganismis energia liikuma ja aitab haiguste puhul, mis on tingitud energiavahetuse puudulikkusest ja tekitavad organismis valulikke ladestusi.

♦♦♦♦