Kirjeldus

Sõna "mandel" kutsub esile palju pilte: lumi ja küünlavalgus, martsipan ja piparkook. Või tudengieine ja müsli? Mida iganes. Vaimusilmas näeme söödavat mandlituuma. Aga milline näeb tegelikult välja selle juurde kuuluv taim? Esimene üllatus: mandlipuu kasvab kuni 8 m kõrguseks, on paljas ja külmaõrn halli koorega roosõieline taim, lähedalt sugulane kirsi, virsiku, aprikoosi ja ka roosiga. Seda sugulust võib märgata roosadest, Vahemeremaades juba jaanuaris avanevatest kollaste tolmukatega õitest. Teine üllatus: see, mida me sööme mandlituumana, on mandli seeme, kõva mandlituuma sisemus. Tugevat tuuma ümbritseb kuiv roheline mõrkjas mittesöödav viljaliha. Mandlituum vastab virsikutuuma sisemusele, millest valmistatakse, muide, võltsmartsipani nimega persipan.

Kasutamine

Mandlid sisaldavad 18% valku, 16% süsivesikuid, 54% rasva, lisaks palju mineraalaineid ja vitamiine, eeskätt B-rühma vitamiine, ning on rikkalik toit, mis maitseb võrdselt hästi lihtsalt niisama süües kui ka mandlipüreena. Varem anti neid lastele köha vastu. Seemnetest pressitud mandliõli on pehmetoimeline hooldusõli, mis reguleerib väga hästi naha lipiididesisaldust. Pressimise jääkprodukt on mandlijahu, mis puhastab nahka õrnalt.

Lisaks magusale mandlile on veel kaks liiki: mõrumandel ja koorega mandel. Viimast võib süüa nagu magusat mandlit, seevastu mõrumandel sisaldab mürgist glükosiid amügdaliini, millest eraldub soolestikus sinihape. Mõrumandli õli, millest on keemiliselt eraldatud amügdaliin, on aromaatne maitseaine ning hea lõhnaaine, mida kasutavad kondiitrid ja kosmeetikatootjad.

Dioskurides uskus mandli kõikvõimsat toimet: välispidiselt kasutatuna kaotavat see näolt päikeselaigud, soodustavat menstruatsiooni, leevendavat peavalu ja haavandeid. Seespidiselt kasutatuna leevendavat see valu, eemaldavat organismist vett, pehmendavat keha, parandavat und, aitavat köha, maksahaiguste, puhituste korral... Loetelu võib jätkata lõputult.

Tasub teada

Kõik mandli nimetused Euroopa keeltes on seotud kreekakeelsete sõnadega amygdale või amygdalos. Selle sõna päritolu ei ole enam teada. Eesliide al- ibeeria nimedes (nt hispaaniakeelne almendra) on araabia keelest üle võetud artikkel al või el, mis leidis tee paljudesse teaduslikesse terminitesse ajal, mil maurid okupeerisid Ibeeria poolsaart. Perekonnanimetus prunus tuleneb kreekakeelsest proumnon = "ploom", mis on mandli sugulane. Liiginimi dulcis = "magus" viitab tuumade maitsele.

Mandel kasvas juba kiviajal ning seda kultiveeriti ilmselt alates pronksiajast. Tõenäoliselt on mandel Vana Maailma kõige vanem kultuurpuuvili, mille edulugu kestab tänase päevani. Juba 17. kuni 16. sajandil eKr jõudis Aasiast pärit mandlipuu Pärsia kaudu Väike-Aasiasse, Süüriasse ja Egiptusse. 5. sajandil jätkus teekond Kreekasse ja Rooma riiki. Karl Suurel oli oluline panus mandlipuu levikusse ning tänapäeval on Vahemeremaad ilma mandlipuuta mõeldamatud. Seal loetakse seda ärksuse ja taassünni sümboliks, kuna puu õitseb juba jaanuaris.

Eriti Antiik-Kreekast on pärit paljud legendid, milles mandlipuu mängib olulist rolli. Ühe legendi järgi olevat mandel tekkinud Kreeka jumalanna Kybele veretilgast. Kybele, jumalate ema, oli algselt Väike-Aasias mägede ja viljakusjumalanna. Teise legendi järgi olevat mandlipuu tekkinud Zeusi poolt loodud hermafrodiidi meessoost poolest.

Üks mandlipuu muinasjutt on pärit Marokost. Ilusal printsessil Hatimil oli nii hea süda, et ta jagas riigi kõige vaesematele oma isa varalaekast raha. Kuningas ei olnud oma tütre käitumisega päri, süüdistas teda varguses ja lasi hukata. Allah mõistis Hatimi käitumist ja muutis surnud printsessi mandlipuuks, mis kingib inimestele igal aastal mandleid.

Piiblis mainitakse mandlit korduvalt, sageli seoses varase õitsemisega, mida peetakse märgiks tärkamisest. Piibli tabernaakli, jumala ning Moosese ja tema rahva kohtumispaiga, kuueharuline küünlajalg on kujundatud mandlipuu järgi. Hiljem nägi kristlus mandlis pärispatuta saamise sümbolit: "Kristus sigitati Maarjas nagu mandlituum moodustub mandlis, mis jääb vigastamata." (Konrad von Würzburg, 13. sajand).

Kõige suurema tuntuse on mandel saavutanud ehk martsipani näol, mis on algselt pärit Idamaadest ning koosneb traditsiooniliselt mandlitest, suhkrust ja roosiveest. Baghlaba on Pärsia variant, mida on maitsestatud kardemoniga ning mida pakutakse traditsiooniliselt sealsel neli nädalat kestval uusaastapeol. 16. sajandil oli martsipani valmistamine Saksa aladel apteekrite ülesandeks, kelle Confectioneseid valmistati vaid sellepärast suhkruga, et mõru ravim oleks meeldivam. Martsipani loeti muu hulgas "südame suhkruks". Järkjärgult hakkas selle mandlikommi juures domineerima puhas maitsenauding, nii et sellest kujunes ravimi asemel maiustus.

Keskaja köögis ei kasutatud mandleid mitte ainult magustoitudes: sellega valmistati ka liha- ja kalatoite.

Mandlipuu annab vaiku, mille pisaraid saab kokku koguda. Vaigupisaraid suitsutasid inimesed Antiik-Kreekas haiguste ja kurjade vaimude peletamiseks. Mandli peen lõhn desinfitseerib, puhastab ja teeb õhu klaariks.

Taim meie toodetes

WALA ostab Dr. Hauschka kosmeetika jaoks mandleid Hispaania sertifitseeritud mahekasvandustest. Seejärel pressitakse mandlid mandliõliks ja jahvatatakse mandlijahuks Saksamaal, traditsioonilisel käsitöönduslikul moel töötavas õliveskis.
Pehmetoimeline, lihtsalt pealekantav mandliõli imendub aeglaselt nahka. Õli on paljude Dr. Hauschka toodete üheks põhiliseks hooldavaks koostisosaks. Dr. Hauschka puhastuskreemis seob mandlijahu mustuseosakesed ja puhastab nahka õrnalt.

♦♦♦♦