Kirjeldus

Looduslikult põõsana kasvav küdoonia on väike, vaid 3 kuni 4 m kõrgune puu. Maist juunini puhkevad suured, valged kuni õrnroosad kellukesekujuliselt ülespoole kaarduvad õied. 300 kuni 500 g raskused viljad on sordist olenevalt pirni- või õunakujulised ning neid võib alati ära tunda viltjast kattest, mida on lihtne maha hõõruda. Selle alt ilmub nähtavale vahakihiga kaetud koor, millest õhkub hõõrudes magusat värsket lõhna. Kuigi küdooniat on inimesed kasvatanud juba tuhandeid aastaid, on seda aretuse käigus vähe muudetud, nii et metsiku vilja iseloom on suurelt osalt säilinud.

Kasvukohaks tuleks valida kaitstud koht, sest puu on külmaõrn. Üldiselt on küdoonia haiguste ja kahjurite suhtes vähe vastuvõtlik. Erandiks on lehemädanik, mille suhtes on ta väga tundlik.

Küpseid vilju koristatakse septembrist oktoobrini. Kui vilju on vaja hoiustada, on optimaalne aeg saagikoristuseks siis, kui roheline põhivärvus muutub intensiivselt kollaseks. Jahedas ruumis säilivad viljad värskena kuni 10 nädalat, kui neid ei puudutata.

Kasutamine

Isegi täisküpsuse saavutanud säravkollaseid aromaatseid vilju ei ole soovitatav toorelt süüa, sest väga hapukas ja mõrkjas viljaliha jääb endiselt puiseks ja kõvaks. Kuid keedetult ja magustatult vallandub sellele ainuomane ahvatlev aroom, nii et vilju töödeldakse želeeks, kompottideks, mahladeks ja koogikatteks.

Küdoonias sisalduv taimeliim toimib rahustavalt. Seetõttu kasutatakse seemnetõmmist köharohuna ja seedetrakti põletiku korral. Kompress purustatud seemnetest aitab vigastuste ja liigesepõletike korral. Ka kuristamisvahendina leevendab taimeliim ärritust ning suu ja kõri põletikke.

Tasub teada

Küdooniat kasvatati juba Vana-Kreekas. Seda mainis esmakordselt Rooma ajaloolane Plinius (24 kuni 79 pKr). Kuni aastani 1900 olid viljad Kesk-Euroopas veel väga armastatud. Seejärel muutusid tema lähisugulased, õunad ja pirnid, üha populaarsemaks ja tõrjusid küdoonia pea täielikult välja.

"Küdooniad kingivad pruutpaarile armastust, rõõmu ja lasterikkust!" Juba muistsetel aegadel loeti küdooniat õnne, armastuse ja viljakuse sümboliks.

Nii nõudis Ateena seadus, et noor pruut peab pruutkambri lävel sööma ära küdooniavilja, mis oli seotud lootusega, et naine kingib oma abikaasale samapalju lapsi nagu küdoonias seemneid. Soovime pruudile, et küdoonia oleks olnud keedetud!

Ka joobe vastu pidavat küdooniavili aitama: "Joogikõrvaseks söödud küdooniad ei lase veiniaurul pähe tõusta." (Simon Seth, arst 11. sajandil pKr).

Küdoonia nimi tuleneb muide kreekakeelsest sõnast Kydomalon. Kydonia on linn Kreetal ja malum tähendab õuna. Kydomalon on seega "õun Kydoniast". Sõnast Kydomalom sai liiginimi Cydonium, sellest omakorda eestikeelne nimetus "küdoonia".

Taim teise nurga alt

Küdoonia on õrn haavatav taim, mis oskab end kaitsta. Kuid see omadus ei mõjuta tema välimust, pigem on ta kaetud pehmete udemetega. Vilja puine struktuur seob niiskust. Kõrge liimisisaldus ühendab eeterlikke õlisid ja rasvu veega. 

Taim meie toodetes

Nii nagu küdoonia end kaitseb, olles väliselt pehme, niisamuti hooldab ta ka nahka. Dr. Hauschka kosmeetikatoodetes kasutatakse sertifitseeritud mahepõllundusest pärit vilju. Küdooniaseemnete tõmmist, mida kasutatakse paljudes Dr. Hauschka toodetes, iseloomustab eriline nahasõbralikkus, ärritusi leevandavad ning põletikuvastased omadused. Ühtlasi reguleerib see naha loomulikku niiskusesisaldust. Dr. Hauschka on ainus kosmeetikatootja, kes kasutab lisaks kaitsvat ja siiski hingavat küdooniavaha.

♦♦♦♦