Dr. Hauschka

Vaha-karnauubapalm

Sünonüümid: Karnauuba
Teaduslik nimi: Copernicia prunifera (Mill.) H.E. Moore
Perekond: Arecaceae (palmilised)

Elupaik

Brasiilia

Koostisosad

Karnauubavaha koosneb põhiliselt küllastunud kõrgematest rasvhapetest: serotiinhappe müristüülester, karnauubahape, tserotiinhape.

Kirjeldus

Karnauuba on kuni 15 m kõrguseks kasvav sirge silindrilise tüvega lehvikpalm. Tüve tipust kasvavad kiirtena välja lehvikukujulised kuni kahe meetri pikkused lehed. Altpoolt kukuvad närtsinud lehed maha ja jätavad tüvele spiraalikujulised vahed. Selle eelkõige Brasiilias kasvava palmi noori lehti katavad mõlemalt küljelt arvukad vahast soomused. Leht eritab neid, et kaitsta end aurustumise eest. Õitest kasvavad piklik-ümarad kollakad marjad, igaühes üks seeme.

Kasutamine

Karnauubavaha on väga kõva, helekollakast kuni rohelise värvuseni vaha, millel on kõigist looduslikest vahadest kõige kõrgem sulamispunkt (80–88 °C). Segatuna pehme vahaga muudab karnauubavaha selle sulamispunkti kõrgemaks. Seda lisatakse salvidele, kreemidele ja huulepulkadesse konsistentsi parandamiseks ja läike andmiseks, see kuulub tablettide ja dražeede kattekihi ning hooldusvahade koostisse. Seda kasutatakse vinüülplaatide tootmisel, paberi vääristamisel selle pinna silendamiseks ning küünaldes.

Mitteseeduv vaha ei sisalda lõhnaaineid ning ei jää organismi pidama. Seetõttu sobib see toiduainete, nt kummikommide või šokolaadidražeede eraldavaks kattekihiks ning nt õuntele või tsitruselistele kaitsvaks kattekihiks (E 903). Karnauubavahaga kaetud puuvilju nimetatakse vahatatuteks.

Tasub teada

Teadusliku nime Copernicia sai karnauubapalm kuulsa astronoomi Mikołaj Koperniku (1473–1543) auks. Lisand prunifera koosneb ladinakeelsest prunum = "ploom" ja -fer = "kandev" ning kirjeldab palmi vilju. Oma kodumaal Brasiilias nimetatakse karnauubapalmi ka Carnaúbeiraks.

Umbes 300 aastat tagasi õppisid Hispaania jesuiidid Brasiilia kirdeosas karnauubapalmi mitmesuguseid kasutusvõimalusi kohalikelt tremembé-indiaanlastelt, kes nimetasid seda palmi tarkuse puuks. Juurevalmistised aitavad põletike korral. Kirsisuurused viljad on heaks loomasöödaks ja sobivad keedetult ning jahvatatult kohvi aseaineks. Võrsed on aedviljana maitsvad, viljalihast saab suure tärklisesisaldusega jahu, viljaliha massist aga valmistada palmisiirupit ning sellest teatavat liiki veini ja veiniäädikat. Kõvast puidust saab vastupidavat ehitusmaterjali ja kvaliteetset vineeri, lehekiududest köisi, matte ja kübaraid ning lehtedest katusekattematerjali ja võrkkiikesid.

Palmi ainsa tootena on suurema majandusliku tähtsuse omandanud vaha. Vaha saamiseks kuivatatakse karnauubapalmi noori lehti. Kuivatamise ajal tõmbub leht kokku ja vahast soomused tulevad lahti. Kloppimise või kaapimise teel eralduvad need lõplikult. Kuid saaki saab üsna vähe: üks leht annab kaks grammi vaha. Aastas on võimalik saada ühelt puult 160 grammi vaha. 1824. a saadeti inglase James Frederick Clarki eestvedamisel esimene laadung vaha laevaga Euroopasse.

Kuni Teise maailmasõjani mängis karnauubavaha eksport Euroopasse paljude Brasiilia paikkondade majanduse jaoks olulist rolli. Sünteetilised aseained tõrjusid karnauubavaha välja ja põhjustasid selle ekspordivaldkonna kokkuvarisemise.

Taim meie toodetes

Karnauubavaha kaitseb nahka välismõjude eest. See muudab huulepulgad soojusele vastupidavamaks, tõstab nende murenemiskindlust ja annab neile läike.

♦♦♦♦