Koostisaine portree
Mesilasvaha on tõeline ime. Meemesilased (Apis mellifera) tarvitavad toiduks suurel hulgal nektarit ja õietolmu ning toodavad sellest lisaks muule ka väga energiarikast vaha. Nad koondavad toidus oleva energia kokku ja eritavad kõhunäärmetest vaha, millest moodustub hangudes umbes 1 millimeetri suurune plaadike. Neist ehitavadki nad kärgi. Vahaplaadikesed on läbipaistvad kui mäekristall ja kerged kui udusulg, kaaludes vaid 0,0008 g. 100 g mesilasvaha saamiseks läheb vaja 125 000 vahaplaadikest.
Äsja valminud looduslikud kärjed on peaaegu lumivalged. Meile tuttavalt kollakaks muutub vaha alles siis, kui mesilased kärgesid kasutama hakkavad. Vaha saab oma värvi taruvaigus sisalduvatelt flavonoididelt ja õietolmus olevatelt karotinoididelt. Üldse sisaldab mesilasvaha kokku aga üle 300 erineva koostisaine.
Meekärg ise on kergkonstruktsiooni meistriteos, mille puhul on minimaalse materjalikulu juures loodud maksimaalne avarus. Süljega niisutatud vahaplaadikestest ehitavad mesilased valmis silindrikujulised kärjekannud ja soojendavad vaha seejärel tiibu väristades üle 40 kraadi. Pehmeks muutunud vaha võtab ise kuusnurkse kuju, kusjuures kärje paksus on vaid 0,07 millimeetrit. Soojus käivitab süljes sisalduvad ensüümid, mis tänu keemilisele reaktsioonile vaha tahkeks muudavad.
Kärjed on valmistatud geniaalsest ehitusmaterjalist ja soojusest, mis mõlemad on toodetud mesilaste tohutu energiakuluga. 100 000 kärjekannust ja umbes 1,2 kg vahast koosneva keskmise suurusega mesitaru valmistamiseks vajavad mesilinnud sama palju energiat kui 7,5 kg mee tootmiseks.
Ühe mesilaspere loodud kärjekannud on pea kõik ühesuurused. Suurus varieerub vaid mesilaspereti – igal perel on oma käekiri.