Taimeportree
Päike kõrvetab kristall-lõunalille (Mesembryanthemum crystallinum) päritolumaa, Lõuna-Aafrika pinda. Kes siin janusse surra ei taha, sel peab olema nippe varrukast võtta. Kristall-lõunalill on vett hoidma meister. Tal pole vaja end päikese eest varjata ja võib sestap lõõskavate kiirte all mõnuga laiutada. Sageli katab üks taim enam kui poole ruutmeetri suuruse ala, helkides seejuures päikese käes otsekui oleks kaetud kastepiiskade või jääkristallidega – tema elujõu saladus peitubki lehtedes olevates tillukestes „veeanumates“. Kristall-lõunalille vaid mõne sentimeetri pikkused juured taime veega varustada ilmselgelt ei suuda, tema kogub vajaliku niiskuse õhust.
Kristall-lõunalill eelistab merelähedast liivast ja soolast pinnast, kust saab endasse soola koguda. Iga teine taim sureks nii suure soolakogusega kokku puutudes, kristall-lõunalilles seevastu käivitab just sool aminohappe proliini ja suhkrualkoholide valmistamise. Koos puuviljahapete ja suure magneesiumihulgaga võimaldab see loomulikul moel talletada niiskust. Need kristall-lõunalille koostisained seovadki õhus olevat vähest niiskust. Eriti ilmekalt on seda näha taimelt lõigatud lehtedel, mis püsivad värksena mitu nädalat jutti. Lehtede punane värvus kingib kuumuse eest veel lisakaitset. Värvi annavad neile beetatsüaniinid – pigmendid, mis neelavad valgust ja pakuvad nii päikese eest loomulikku kaitset.
Ent see pole veel kõik. Kristall-lõunalill on suuteline päeval „hinge kinni hoidma“. Enamus taimi võtab päeval õhust süsinikdioksiidi, et seda päikesevalguse abiga suhkruks ja hapnikuks muuta. Taimed hingavad läbi lehe alaküljel olevate pooride, mille kaudu kaotavad ka suurel hulgal vett. Kristall-lõunalill suleb päeval oma nn õhulõhed ja hingab alles pärast päikeseloojangut. Talletatud süsinikdioksiid seotakse taimemolekuliga ning töödeldakse hommikul fotosünteesi käigus suhkruks ja hapnikuks.
Juulist septembrini ehivad ühe- kuni mitmeaastast külmakartlikku kristall-lõunalille arvukad silmatorkamatud valkjasrohelised, kiirekujuliste kroonlehtedega õied. Niiske ilmaga avanevad seemnekuprad külvavad laiali hallikaspruune seemneid, mis vajavad valmimiseks taime kodumaale iseloomulikku kuumust.