Taimeportree
Makadaamiapähklit nimetatakse pähklite kuningannaks. Tema subtroopilisel kodumaal Austraalias võib igihaljas kolmeleheline makadaamia (Macadamia ternifolia) kasvada kuni 15 meetri kõrguseks. Makadaamiapuu kuulub väga iidsesse prootealiste sugukonda, mille eelkäijad kasvasid juba eelkambriumi ajastul ürgsel Gondvanal. See hiidmander hõlmas Lõuna-Ameerikat, Aafrikat, Antarktikat, Austraaliat, Araabiat, Madagaskarit, Uus-Guinead ja Indiat. Tänapäeval kasvatatakse makadaamiapähkleid Austraalias, Uus-Meremaal, Hawaiil, Iisraelis, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas.
Makadaamiapuu välimus sõltub suuresti liigist, samuti kasvatusviisist. Näiteks kannavad puud mitu kuud pikki valgete või roosakaslillade õitega pööriseid, mille arv võib erineda väga tugevalt. Pöörises võib olla kuni 500 ülevalt alla õitsevat õit. Austraalias tolmeldavad õisi mitte ainult putukad, vaid üllatuslikult ka linnud ja kukkurloomad. Umbes kuue kuu möödudes valmivad enamasti vaid 3–5 protsendist õitest makadaamiapähklid, mis tegelikult polegi pähklid. Botaanilises mõttes kuulub makadaamia luuviljaliste hulka, nagu Kreeka pähkelgi. Luuviljaliste vilja ümbritseb pehme viljaliha, pähklite viljaliha on aga puitunud, ümbritsedes pähklit koorena. Makadaamiapähkli erakordselt kõva koort ümbritseb roheline viljaliha.
See pähkel on tuntud ja hinnatud maitsva ning tervisliku suupistena. Tema õli sisaldab küllastumata rasvhappeid, mis alandavad vere kolesteroolitaset. Makadaamiapähkli koostises on ka rikkalikult palmitoleiinhapet – rasvhapet, mida leidub tavaliselt vaid loomade rasvkoes ning mis on tugev antioksüdant. Lisaks sisaldab pähkel B- ja E-rühma vitamiine, tänu millele on makadaamiapähkliõli hinnatud nii toitumises kui nahahoolduses.