Kirjeldus

Igaüks tunneb neid sidrunipuu kollaseid, pikergusi vilju, ilma milleta ei ole võimalik meie kööki enam ette kujutada. Botaanilises mõttes on sidrun mari, mille sisemuses peituvad seemned. Selle hapu tsitrusvilja välimus ja maitse on olnud aluseks nii mõnelegi vanasõnale, kuid sidrunipuid võib meie juures enamasti näha vaid talve- või botaanikaaedades. Soojades piirkondades, mida see puu eluks vajab, kasvab ta kuni viie meetri kõrguseks. Tumerohelised nahkjad lehed lõhnavad aromaatselt. Aastaringselt on puu kaetud valgete, väljastpoolt punakate õitega, nii et värskelt küpsenud sidruneid saab koristada kolm kuni neli korda aastas.

Kasutamine

Sidrun on maitsenaudingut pakkuva viljana esmajoones tähtsal kohal kulinaarias. Banaanide ja viinamarjade järel on see põllumajandustootena kõige olulisemal kohal. Laia kasutamist leiab sidrun ka maitse- ja lõhnaparandajana paljudes toiduainetes, aga ka puhastusvahendites.

Antroposoofilises meditsiinis kasutatakse sidrunit allergiliste haiguste vastu.

Kosmeetikatööstuses hinnatakse puuviljahappe või AHA-na (Alpha Hydroxic Carbonic Acids) moodi läinud sidrunhapet kortsudevastase vahendina.

Tasub teada

Perekonna nimetuse Citrus eest võlgnevad tsitrusviljad tänu oma omadusele peletada tugeva lõhnaga eemale koisid ja muid putukaid. Kreekakeelne sõna kedrus tähistas tugeva lõhnaga, samuti putukaid tõrjuvat puitu. Näiteks elupuud, kadakat ja seedrit (cedrus). Keelekasutus ähmastus, nimi jäi tsitrusviljadele.

Juba rohkem kui 4000 aastat tagasi kasvatati Hiinas selliseid tsitrusvilju nagu sidrun väga hinnalise puuviljana, mis oli esialgu mõeldud ainult keisrile ja kõrgematele ametnikele. Tsitruspuid, mis tõid omanikele rikkust ja lugupidamist, nimetati "kuldse peaga orjadeks". Aleksander Suur õppis sidrunit, "kuldset õuna", tundma oma Aasia sõjakäigul (334–324 eKr), kuid alles sadu aastaid hiljem jõudis sidrun meie kultuuriruumi. Arvatavasti tõid araablased selle 10. sajandil Euroopasse.

Juudi lehtmajadepüha (Sukkoth) raames on lisaks palmilehtedele, mürdile ja pajuokstele rituaalne tähendus sidruni erivormil, nn "ethrogil" või "esrogil". Marc Chagalli kuulsal maalil "Pidupäev (Rabi sidruniga)" kujutatakse sellist ethrogi vilja. See peab olema helekollane ja täiesti veatu ning seda tohib kasutada vaid juhul, kui sel on maalil näidatud spindli kuju. Selle looduses üsna harva esineva kuju saavutamiseks lastakse Iisraeli sidrunikasvandustes noortel viljadel kasvada spetsiaalsetesse klaasnõudesse.

Hoolikalt valitud küpsed viljad koristatakse igal aastal septembrikuus käsitsi, pakitakse kanepisse ja saadetakse juudi kogukondadele kogu maailmas.

Taim teise nurga alt

Sidruni nahkjas koor kaitseb selle mahlast sisemust, hoiab niiskust ja takistab selle kadu. Selles meisterlikkuses on ta eeskujuks inimesele, kes kannatab selliste allergiliste haiguste all nagu heinanohu ning on sunnitud pidevalt võitlema tilkuva nina ja vesiste silmadega. Sidrun annab talle vormiva jõu. Kosmeetilisel tasandil aitab see vormiv jõud nahka pinguldada.

♦♦♦♦