Dr. Hauschka

Harilik kuusk

Sünonüümid: emakuusk, jõulupuu, kuus, nõglapuu
Teaduslik nimi: Picea abies L.
Perekond: männilised (Pinaceae)

Elupaik

Euroopa

Koostisosad

Raviotstarbelist tähtsust omavad eelkõige eeterlikud õlid, vaigud ja C-vitamiin.

Kirjeldus

Kuusk, nulg või mänd? Mõnelgi eurooplasel on nende vahel vahet tegemisega raskusi ja sestap räägitakse metsas jalutades igaks juhuks vaid okaspuudest, väites, et erinevaid liike polevat lihtne eristada. Kuuse tunneme ära sirge harunemata tüve ja 1–2 sentimeetri pikkuste igihaljaste torkivate okaste järgi, mille ristlõige on rombjas ning mis kasvavad oksast välja kiirjalt. Kuni 40 m kõrguseks kasvav puu kuulub Euroopa ehk valge nulu (Abies alba) kõrval Euroopa suurimate puuliikide hulka.

Kuuse võra asetseb koonusjalt ümber tüve, nooremad oksad puu ülemises osas kasvavad sirgelt tüvest eemale, samas kui vanemad tüve alumises osas ripuvad. Mägedes kasvavate kuuskede koor on hallikas, madalamates kohtades kasvavatel aga punakas, mistõttu kutsutakse näiteks Saksamaal kuuske rahvakeeli eksikombel ka „punaseks nuluks“, ehkki kuusk ei kuulu nulgude perekonda.

Kuusk õitseb mai keskpaigast juuni keskpaigani, ent mitte igal aastal. Mida paremini kuusk end tunneb, seda harvem ta õitseb – sel juhul enamasti vaid iga seitsme aasta tagant. Sentimeetripikkuseks kasvavad isasõisikud moodustuvad ühekaupa eelmise aasta okste okaste vahel. Tuul kannab õietolmu eelmise aasta okste tipul asetsevate emasõisikute juurde, millest pärast tolmlemist valmivad seemnete ning oksa külge terav ots allapoole kinnitunud käbid. Lihtne nõuanne neile, kel on raskusi kuuse ja nulu vahel vahet tegemisega – nulukäbi kasvab teravik ülespoole.

Kasutamine

Kuusetärpentini (vaigust saadavat õli) kasutatakse lihaspingeid, verevalumeid, reumat ja ka liigesevalu leevendavate salvide ja õlide koostises. Ka hõõrutakse vaevusi tegevaid kohti sel puhul piiritusega valmistatud kuuseokkatõmmisega. Sportlased, samuti voodihaiged hindavad viimase värskendavat, sügelust leevendavat ja verd kiiremini ringi käima panevat toimet. Selja ja rindkere hõõrumine kuuse eeterliku õli või vaiguga toob leevendust külmetuse korral. Vere panevad kiiremini käima ning mõjuvad ühtlasi röga- ja köhalahtistavalt ka vaigulõhnased kuuseoksavannid. Rahvameditsiinis kasutatakse kuusest valmistatud preparaate mitte ainult köhast vabanemiseks, vaid ka lõhenenud naha, rebendite, kasvajate ja mädapaisete korral.

Tasub teada

Kuuse ladinakeelse nime esimene pool, picea, tähendab vaigust okaspuud. Teine pool, abies, seevastu nulgu. Tundub, et ka antiikaegsetel kirjameestel oli raskusi kuuse ja nulu eristamisega.

Kuuske austati vanasti kui kaitsepuud, mis sümboliseeris kaitsvat naiselikku elementi – ta oli elu- ja emapuu. Seepärast tehakse tänapäevalgi kuuskedest (ja kaskedest) mõnel pool jaanilõkke asemel meiupuid ehk jaanisambaid. Laevaehituses on just kuusest saadud kõige pikemaid ja paremaid maste. Selles on oma osa veidi ka vanade kreeklaste poolt lugupeetud kaitsejumalusel – nimelt pühitsesid nad kuuse merejumal Poseidonile ning tänuks selle eest eeldasid, et kuusemast kaitseb laevu tormi käes.

Kõrgemal mägedes kasvanud kuuskede puit on võrreldes kiiremini kasvavate tasandikupuudega tugevam ja vastupidavam. Seda teadsid viiulimeistrid, kellele olid sellised kuused viiulite tegemisel väärtuslikuks kõlapuuks. Kuulsad viiulimeistrid nagu Stradivari, Amati või Bergonzi otsisid mägedes õiget puud sageli mitu nädalat. Et tunda ära aeglaselt kasvanud kuusepuu, kopsisid nad tüve pihta ja kuulatasid selle häält.

Taim teise nurga alt

Dr. Hauschka looduskosmeetikas kasutatakse kuuseokka eeterlikku õli kuuse vanniessentsis. Kuuseokka õli ergutab naha verevarustust ning võlub soojas vannivees tükiks ajaks kuumama nii meie naha kui sisemuse.

♦♦♦♦